Kutseõppedidaktika

HIND: 2500

TALLINNAS SUUR-SÕJAMÄE 10A või e-keskkond ZOOM, Google Meet 

TARTUS SOOLA 6 või e-keskkond ZOOM, Google Meet

RAKVERES LAI 7 või e-keskkond ZOOM, Google Meet

JÕHVI, KUTSE 13 või e-keskkond ZOOM, Google Meet

PÄRNUS RÜÜTLI 44 või e-keskkond ZOOM, Google Meet

KOOLITUS TOIMUB IGA KUU KOKKULEPPEL KAHE KUU JOOKSUL

17.07-31.08

22.07-31.08

1.08-27.09

14.08-30.09

2.09-31.10

11.09-31.10

Õppekava kogumaht ak. tundides (45 min.)  160 ak/h, millest 32 auditoorne ja praktiline töö ja 128 ak/h iseseisev töö. Õppepäev on 10 ak/h.

Õppekavarühm: Kasvatusteadus

Õppe alustamise nõuded: Keskharidus või sellega võrdsustatud haridustase, arvutikasutamise oskus ja eelnev koolitamise kogemus on soovituslik.

Koolituse eesmärk:  Koolituse eesmärgiks on toetada süsteemse arusaama kujunemist kutseõppe didaktikaalastest põhimõistetest, teooriatest ja uuenduslikest lähenemistest õppeprotsessis; oskuse omandamist seostada didaktika-alaseid teadmisi erialaste teadmiste ja oskustega; valmisoleku kujunemist otstarbekalt planeerida, läbi viia ja hinnata õppetööd ning  õppija õpitulemuste analüüsimiseks ja hindamiseks. Luua eeldused õppijakesksete lähenemiste rakendamiseks õppeprotsessi planeerimisel, juhtimisel ja analüüsimisel; Toetada õppija eneseanalüüsi oskuse arengut.

Sihtrühm: Kutseõppedidaktika koolitusele ootame alustavaid kutseõpetajaid, kutseõpetajad, täiskasvanute koolitajaid ja neid, kes soovivad täiendada oma teadmisi ja oskusi.

Õppeaja kestus: toimub kahe kuu jooksul 3 päeva. 10 ak-tunnine õppepäev toimub 3 korda nädalas järjest.

Õpiväljundid: Koolituse läbinu:

  • mõistab kutseõppedidaktika teoreetilisi aluseid, mõisteid, põhikontseptsioone ja innovaatilisi rakendusi seostades neid oma erialaga;
  • reflekteerib oma õppeprotsessi seostades õpitut oma eelnevate teadmiste ja oskustega;
  • sõnastab eesmärke ja õpiväljundeid lähtuvalt eriala õppekavast ja õppijatest;
  • planeerib õppetööd didaktikaliselt otstarbekalt  valides sobilikke ja põhjendatud õppijakeskseid õppe- ja hindamismeetodeid nii teoreetilises õppetunnis kui ka praktilise töö tunnis.

Õppe sisu (peamised teemad);

Mõisteid didaktikas; didaktika süsteem; kutseõppedidaktika jagunemine ja printsiibid; õppijate iseärasustega arvestamine; väljundipõhine õpe;  õpetamise sisu määramise põhimõtted; töötaja töötegevuse analüüsi metoodika; üldmõisteid tegevusest ja toimingutes, toimingu elemendid ja orienteerumisaluse tüübid; lõimingu olemus ja võtmepädevused kutseõppes; teooria- ja praktikaõppe lõimimine.

Õppetegevuse organiseerimise vormid; teooriaõppe eesmärk, ülesanded ja sisu; teooriaõppetund, selle eesmärgistamine ja kavandamine; tunni struktuur; erinevad taksonoomiad eesmärgi sõnastamiseks; mooduli rakenduskava; erinevad  õppemeetodid; näitlikustamise olulisus; hindamine, tagasiside; õppimist soodustava keskkonna loomine.

Praktikaõppe mõiste ja ülesanded; praktikaõppe süsteemid; praktikaõppe perioodid; praktikaõppe organiseerimise vormid ja viisid; praktilise töö planeerimine (sh tunni struktuur) ja arvestamine; praktikaõppe meetodid.

Õppemeetodid: loeng, arutelu, rühmatöö, ajurünnak, praktilised ülesanded ja seminar, iseseisev töö ning õppetöö toetamiseks kasutatakse e-õpet.

Koolitus toimub enamasti e-õppena, mis eeldab suuremat valmisolekut iseseisvalt töötada. 

Iseseisev töö 128 ak/h: Iseseisvaks tööks on alljärgnevate praktiliste tööde esitamine:

 E-kursuse õppematerjale lugemine loengus, seminaril käsitletud teemadel;
 Õpimapi koostamine ja analüüsida õpitut ning koostada oma õppeprotsessi reflektsioon;
 Analüüsi koostamine teemal „Johannes Käisi didaktilised põhimõtted ja nende eksisteerimine nüüd“;
 Lõiming. 3 ülesande koostamine, erialast situatsiooni või näidet, kus esinevad lõiminud põhiõpingute mooduli teemade (nii teoreetiline õpe kui praktiline töö/praktika), üldõpingute mooduli teemade ja võtmepädevustega lõiming;
 Õppemeetodid. Oma eriala õpetamisel kasutatavad õppemeetodid. Kirjaliku töö koostamine koos põhjendusega oma erialavaldkonna õppeprotsessis kasutatavatest meetoditest;

 Tunnikava. Teooria- või praktilise töö tunni kava koostamine;

Õpingute lõpetamise tingimuseks on:

• Osavõtt vähemalt 80% auditoorsetest tundidest;
• Kõikide praktiliste iseseisvate tööde esitamine ja õpimapi koostamine ning esitlemine.

Hindamismeetodid ja –kriteeriumid:
•õpiväljundite saavutamist hinnatakse jooksvalt koolituse käigus kõikide esitatud iseseisvate tööde põhjal ning koolituse lõpul esitatud ja esitletud õpimapi alusel. Koolituse jooksul kasutatakse läbivalt kujundavat hindamist. Hindamine on mitteeristav.

Õpiväljundi saavutamisel väljastatakse õppijale tunnistus. Õpiväljundi mittesaavutamisel väljastame tõendi kursusel osalemise kohta.

• Tunnistus, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.
• Tõend juhtudel, kui õpiväljundid jäid omandamata kuid õppija võttis osa õppetööst või kui õppija osales õppetööl osaliselt. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule.

Õppetööks kasutatakse õppeklasse. Õppeklassid on varustatud õppetööks
vajalike nüüdisaegsete tehniliste vahenditega (TV, videoaparatuur, arvutid, diaprojektor, teisaldatav pabertahvel, statsionaarne tahvel koos kirjutusvahenditega). Õppeklassid vastavad tervisekaitse nõuetele.

ÕPPEMATERJALIDE LOEND:

Koolitusel osalejad saavad õppematerjalid, mis on koostatud koolitaja poolt vastavalt õppesisu teemadele.

Lisaks kohustuslik lugemine:
Loengukonspektid

Lucas, B., Spencer, E., & Claxton, G. (2012). How to teach vocational education: A theory of vocational pedagogy. http://www.skillsdevelopment.org/PDF/How-to-teach-vocational-education.pdf

Faraday, S., Overton, C., Cooper, S. (2011). Effective teaching and learning in vocational education. http://www.skillsdevelopment.org/research_projects/teaching_and_learning_in_vet.aspx

Faraday, S.,  Overton, C., Cooper, S. (2011). Developing effective vocational teaching and learning through teaching models: a guide. http://www.skillsdevelopment.org/research_projects/teaching_and_learning_in_vet.aspx

Karm, M. (2013). Õppemeetodid kõrgkoolis. Tartu: Sihtasutus Archimedes. http://primus.archimedes.ee/sites/default/files/Oppemeetodid.pdf

Krull, E. (2008). Õppetunni mudelite rakendamine http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/11_122008/1-8.pdf

Praktika juhendmaterjalid ja näidisdokumendid http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsehariduse-rok/praktika

Teppan, P. (2010) Kaasaja õpiteooriate lähtepunktid. On-line: http://www.e-ope.ee/repositoorium?@=6ird&browse=Opiteooriad.rar/#files

Pilli, E. Kuusk, T. (2013). Eriala- ja üldharidusõpingute lõimimine kutseõppes http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/l6imimise_juhendmaterjal_kokku.pdf

Pilli, E., Õunpuu, M. (2012). Väljundipõhine hindamine kutsekoolis. http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/Valjundipohine%20hindamine%20kutsekoolis.pdf

Jürimäe, M., Kärner, A., & Tiisvelt, L.(2014) Kujundav hindamine kui õppimist toetav hindamine. Tartu: Eesti Ülikoolide Kirjastus

Sarv, E.-S. (2012) Didaktika kasvatusfilosoofilise ja kasvatusteadusliku kategooriana.  http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/Didaktika/

Schunk, D.(2012). Learning Theories: An Educational Perspective. Boston: Pearson Education, Inc.Kursuse materjal 

Valgmaa, R., Nõmm, E. (2008) Õpetamisest: eesmärgist teostuseni Tallinn: Eesti Vabaharidusliit

Biggs, J., Tang, C. Õppimist väärtustav õpetamine ülikoolis (2008). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus

Lisaks veel mitmed teised koolitaja poolt tunnis viidatud allikad.

Koolitaja andmed:

Marju Teiva, 2019 Tallinna Ülikool Kutseõpetaja magister, kutsetunnistus kutseõpetaja tase 7. 

2006 Tallinna Majanduskool maksunduse rakenduskõrghariduse diplom, raamatupidaja, personalitöötaja, õpetaja, koolitaja. Töötanud Maksu- ja Tolliametis revidendina, AS Antista müügikorraldajana, transpordiettevõttes raamatupidajana, personalitöötajana. Täiendanud oma teadmisi ERK koolitustel, personalispetsialisti koolitusel, Maksu- ja Tolliameti, Merit koolitus jt. Üle 20 aasta töökogemusi era- ning riigisektoris. Andecus OÜ, Educus OÜ, Edilon OÜ asutaja ja tegevjuht.